See on üks sagedasemaid arusaamatusi: FIE arvab, et kui ta sõidab oma autoga tööasju ajama, saab ta sama 0,50€ kilomeetri hüvitist, millest räägivad palgatöötajad. Ei saa. Ja põhjus pole bürokraatlik norm, vaid lihtne loogika.
Miks hüvitist ei tule
Isikliku sõiduauto kasutamise maksuvaba hüvitis on tööandja poolt töötajale tehtav väljamakse. FIE ei ole iseenda tööandja ega töötaja – ta on füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega oma nime all. Hüvitise maksmiseks peaks keegi selle välja maksma kellelegi teisele; FIE puhul ei ole seda kahte poolt olemas. Sellepärast ongi FIE selgelt kirjas nende hulgas, kes hüvitist ei saa.
Mida FIE selle asemel teeb
See ei tähenda, et auto sõidab maksuarvestusest mööda. FIE arvestab ettevõtlusega seotud sõidukikulud – kütus, hooldus, kindlustus – oma ettevõtlustulust maha. Konks on sõnas «ettevõtlusega seotud»: maha saab arvata ainult selle osa, mis vastab tegelikele töösõitudele, mitte poodlemisele ja lastega ujulasse sõitmisele.
Ja siit tuleb sõidupäevik mängu hoopis teises rollis kui palgatöötajal. Töötaja jaoks määrab sõidupäevik hüvitise summa. FIE jaoks määrab see hoopis jaotuse – kui suur osa auto kuludest üldse tohib ettevõtluskuluks lugeda.
Sõidupäevik kui tõend, mitte vorm
Ilma sõidupäevikuta ei ole sul midagi, millega näidata, et pool kütusearvest oli tööga seotud ja pool mitte. MTA ei pea sinu hinnangut uskuma – ta võib kogu mahaarvamise vaidlustada. Korralik sõidupäevik on täpselt see dokument, mis selle vaidluse ära hoiab. Andmeväljad on samad, mis igal sõidupäevikul, ja need on kirjas juhendis.
Kuna maksukäsitlus sõltub sinu konkreetsest olukorrast – käibemaksukohustus, auto omandivorm ja muu –, tasub numbrid raamatupidaja või MTA-ga üle käia. Aga arvestust pead pidama nii või teisiti, ja seda osa teeb DrivLog su eest automaatselt.