Mis on sõidupäevik?

Lühidalt

Iga kord, kui sõidad oma autoga tööasju ajama, paned kirja, kes sõitis, mis autoga, millal, kust kuhu, miks ja mis oli odomeetri näit alguses ja lõpus. Kuu lõpus annab see kokku kilomeetrid ja nende põhjal hüvitise: kuni 0,50 € kilomeetri kohta ja kuni 550 € kuus.

Täpne väljade loetelu koos näidetega on lehel sõidupäeviku nõuded.

Näide: üks rida sõidupäevikus

01.10.2026, Tallinn → Tartu, kliendikohtumine Tartus, odomeeter 48 213 → 48 396, läbisõit 183 km. Lehe päises on sõiduki kasutaja nimi ja registreerimisnumber. Sellest reast tuleb 183 × 0,50 € = 91,50 € maksuvaba hüvitist. Terve täidetud kuu näed sõidupäeviku näidisest.

Kas sõidupäevik on kohustuslik?

Iseenesest mitte. Keegi ei pea sõidupäevikut lihtsalt selle pärast, et tal on auto. See muutub kohustuslikuks hetkel, kui tööandja tahab maksta autokasutuse eest maksuvaba hüvitist. Ilma päevikuta on sama raha palk ning sellelt tuleb maksta tulu- ja sotsiaalmaksu.

Mis juhtub ilma sõidupäevikuta

Tööandja võib autokasutuse eest ikka maksta, aga siis on see tavaline palk. Näiteks 252 € kuus, mis sõidupäevikuga oleks maksuvaba, maksustatakse ilma selleta tulu- ja sotsiaalmaksuga nagu iga teine palgaeuro. Sama juhtub siis, kui päevik on olemas, aga sellest puudub mõni nõutud väli.

Kellele seda vaja on

Maksuvaba hüvitist sõidupäeviku alusel saavad töötaja, ametnik ja juhatuse liige. Ehk töötajale, kes sõidab tööasju ajama oma autoga (M1 või M1G sõiduauto, mis ei kuulu tööandjale), ja tööandjale, kes tahab talle selle eest hüvitist maksta. Tööandja deklareerib makstud summad kord aastas INF 14 vormil. Kes täpselt hüvitist saada võib ja kui palju, on lahti kirjutatud lehel isikliku auto hüvitis.

Mida sõidupäevik tööandjale annab

Tööandja jaoks on sõidupäevik tõend. Selle põhjal makstakse hüvitis välja, selle põhjal täidetakse aasta lõpus INF 14 ja selle põhjal saab näidata, miks väljamakse oli maksuvaba. Korras päevik tähendab, et kuu lõpus ei pea keegi küsima, mis oli «see 128?».

Paber, Excel või äpp?

Vormi seadus ei nõua. Vihik kindalaekas, Exceli tabel või äpp sobivad kõik, kui andmed on olemas ja klapivad. Erinevus on selles, kui palju tööd ja vigu igaüks endaga kaasa toob:

• Tasuta Exceli mall, kui sõite on vähe.
• Paberi, Exceli, GPS-äppide ja DrivLogi võrdlus, kui tahad valida.
• Samm-sammult juhend, kuidas päevikut pidada.

Levinud arusaamatused

• «Sõidupäevik peab olema paberil.» Ei pea. Elektrooniline sõidupäevik on sama hea, kui väljad on täidetud.
• «Autosse on vaja GPS-seadet.» Ei ole. Seadus küsib andmeid, mitte jälgimist.
• «Kirja tuleb panna kõik sõidud.» Ainult töösõidud. Eraasjus sõidetud kilomeetrid jäävad kahe töösõidu vahele.
• «Hüvitis on alati 0,50 € km kohta.» 0,50 € on ülempiir, mitte kohustus, ja kuus kokku kuni 550 €.

Mis sõidupäevik ei ole

Sõidupäevik ei ole GPS-jälgimine. Seadus ei nõua, et keegi teaks, kus sinu auto igal hetkel on. Kirja lähevad ainult töösõidud ja need paned kirja sina. Nii töötab ka DrivLog: asukohta ei loeta, õhtune poeskäik jääb sinu teada.